Rakenduskäitumise analüüs (algus)

Meil tihti palutakse rääkida ABA teraapiast. Mis see on?

Ma olen veendanud, et te teate ABA teraapia põhoprintsiipe.

Kõik teavad behivioriismi psühholoogiat: stiimul – reaktsioon. Skinner, Pavlov ... Ma mõtlen, et kõigil tuli meelde.

Aastad mööduvad. Teaduse arenedes ning eraldus uus haru, mis kannab nimi Rakenduskäitumise analüüs  (Applied Behavior Analysis – ABA).

Inglise keeles kasutatakse samuti "Behavior Modifikation", "Behavior Therapy", "Operant Therapy".

ABA on planeerimise, rakendamise ja hindamise mõju teguritele keskkonnas, mis toovad kaasa muutused inimeste käitumises. Antud õppeprotsess toetub nendele oskustele, mis aitavad elus hakkama saada.

See tähendab, et on kava/õppekava või visioon, mida me arendame. Me ei tee midagi lapsega, me teeme ise (koos vahenditega, tegevustega jne.). Laps reageerib (vastavalt muutub käitumine, samuti muutuvad vastused). See, mida me õpetame lapsele - on oluline tema elu jaoks.

Mulle meeldib see, et antud suunas ei ole oluline, milline puue on lapsel.

Antud teooria järgi uuritakse mida laps oskab ja mida ei oska. Kindlasti ei uurita miks ta ei oska. Näiteks, miks ta suudab seista kolm sekundit. Miks laps ei oska vastata. Ei uurita põhjuseid.

ABA teraapia aluspõhimõtted on järgmised.

Õpetamine.

Õpetamis on stiimul – etteütlemine- reageering – kinnitus. Nimelt selles järjekorras.

Juhendamine (abistamine)

Samuti tuleb märkida, et oluline on valida õiged juhised. Kui ma õpetan imitatsiooni, siis ütlen: „tee nii... korda/ ütle minu jarel nagu mina“. Kui ma õpetan objektide eristamist, siis ma ütlen „kus on ..., näita mulle..., näita mulle kus...“

Motivaatorid.

Motivaatorid on mittetingitud - need on uni, toit, liikumine ja tingitud motivaatorid – need on kiitus, suhtlemine, õppiülesanded.

On olemas viise, mis aitavad leida motivaatoreid.

Samuti aitab žetooni kasutamine. See on tavaline protseduur. Kui me kasutame žetoone, siis alustame õpetamisest. Ma panen žetoonid ja annan motivaatori.

Etteütlemine.

Siin ma tahan öelda, et etteütlemine on enne lapsereaktsiooni! Veel ma tahan lisada, kuidas vähendada etteütlemust. Me teeme pausi kolm sekundit ja kui laps ei reageeri, siis toimub etteütlemine.

• Füüsiline kontakt. Läbi füüsilise kontakti ma aitan lapsel ülesanned sooritada.
• Visuaalne etteütlemine -  ma näitan (žesti, pilte jne.)
• Audio või verbaalne etteütlemine. Ma ütlen õige vastuse )sõna, silp, hääl)
• Imitatsioon – ma näitan ise ette.

Parandamine.

Kui lapsereaktsioon on vale, siis me katkestame tegevuse. Ootame natukene ja anname jälle juhendi. Ütleme ette ja kinnitame. Edasi – juhend ilma etteütlemiseta ja jälle kinnitame. Kui õige reaktsioon ei kinnitud, siis me alustame uuesti.